+372 5694 1088
info@ktlogistika.ee

admin

Lühidalt:

  1. Tee enne mahalaadimist kahjustunud kaupadest pildid
  2. Tee kauba saatelehele (CMR-le) märge kauba kahjustumise kohta ja võta autojuhilt allkiri
  3. Teavita kohe veokorraldajat
  4. Esita reklamatsioon 7 päeva jooksul mahalaadimise päevast

Mida tehaMIDA TEHA, KUI SINU KAUP ON TRANSPORDI KÄIGUS KAHJUSTUNUD VÕI KADUNUD?

OÜ KT Logistika  hoolitseb, et kliendi poolt vedamiseks usaldatud kaup oleks laetud võimalikult kompaktselt ning kinnitatud nii, et selle transport oleks ohutu nii kaubale enesele kui ka kaasliiklejatele. Vahel siiski juhtub, et tarnitav kaup on transpordiahelas kahju saanud, kas siis vigastatud pakendi näol või on hävinud osaliselt või täielikult kaup ise. Loomulikult on sellisel juhul pettumus suur, sest oodatud sai ju reeglina kliendile juba lubatud kaupa ning võimalusega, et see kohale ei jõua või vähemalt kataloogide värvilistel reklaampiltidel analoogile samamoodi välja ei näe, meist keegi eriti arvestada ei taha. Kuidas käituda? *

KUI KAUP ON KAHJUSTUNUD VÕI ESINEB PUUDUJÄÄK, MIDA ESMASELT TEHA?

Emotsioone tagaplaanile jättes informeeri vedajat koheselt väliselt kahjustunud kaubast, esitades talle kahjuavalduse (ei pea olema fikseeritud täpseid koguseid) ning koosta kohapeal akt, märkides tulemuse ka saatelehte. Aktil peaks olema kahepoolne või siis sõltumatu ekspertiisi tulemus. Nõue vedaja vastu kauba varjatud kahjustuste kohta tuleb esitada kirjalikult hiljemalt 7 päeva jooksul alates kaupade vastuvõtmise päevast (CMR art 30.1) Akti alusel koosta vedajale pretensioon. Üldjuhul alles peale kahjuekspertiisi (akti) saab klient esitada vedaja vastu ametliku kahjunõude, milles peavad olema märgitud või lisatud: vedaja vastutuse tekkimise alused (veotellimus), kauba saatedokumendid, ekspertiisiakt, vedaja poolt maksmisele kuuluva hüvitise kalkulatsioon.

MILLAL VEDAJA VASTUTAB KAUBA HÄVINEMISE EEST?

Üldjuhul vastutab vedaja kauba säilimise eest saatjalt vastuvõtmise hetkest kuni saajale üleandmiseni. Kauba vigastamine peab olema aset leidnud vedamise käigus ja vedaja süül. Eeldatakse, et vedaja on süüdi kauba kahjustamises, kui: kaup on transpordiks sobivas pakendis; vedaja ise juhendas laadimist või kinnitas kauba iseseisvalt; pole tuvastatud kolmandat osapoolt, kes oleks tõendatavalt süüdi kaubakahju tekitamises. On oluline teada, et vedaja ei vastuta kauba kahjustumise eest juhul, kui selle laadis ja kinnitas kauba saatja ilma autojuhi osaluseta, samuti kui kauba pakend on ilmselt ebapiisav tema kahjustusteta transpordiks sihtkohta, arvestades füüsikareegleid ning tee- ja ilmastikuolusid.

Kui kaubad saavad transportimise ajal kahjustatud ebapiisava pakendamise tõttu, siis kipuvad kauba saatjad või vastuvõtjad sageli väitma, et vedaja peaks kaupade vastuvõtmisel hindama pakendi sobilikkust transportimiseks. Selline väide on alusetu, kuna artikli 8.1 alapunkti b kohaselt peab vedaja üksnes kontrollima pakendi välist seisukorda ja mitte hindama pakendi sobilikkust. Kui pakend või kaubad on vedamiseks vastuvõtmisel vigastatud, teeb vedaja märkuse saatelehele koos viitega vigastuse olemuse kohta. Vedaja poolt põhjustanud liiklusõnnetuses kahjustunud kauba eest vastutab vedaja.

Kuid kui näiteks kahjustus kaup liiklusõnnetuse tagajärjel, milles on tuvastatud süüdlaseks avariis osalenud teine osapool, on kahju põhjustanud süüdlane teada ning vedaja vabaneb vastutusest kauba omaniku ees.(CMR art 17.2) Kui vedaja on kaupa vigastanud tahtlikult, pole tema vastutuse piirmäärad CMR konventsiooni järgi limiteeritud. (CMR art.29.1)

MILLAL VEDAJA VABANEB VASTUTUSEST HÜVITADA KLIENDILE KAHJUSTUNUD KAUBAD?

Vedaja vabaneb vastutusest (CMR art 17.2), kui kaupade kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine oli põhjustatud nõude esitaja enda ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja enda poolt antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; kaubale omasest defektist; asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei olnud võimeline vältima. Et see nii oli, peab tõestama vedaja. Seetõttu vabaneb art. 17.2 alusel vedaja vastutusest, kui kauba vigastamine, hävimine või kohaletoimetamisega viivitamine tulenes liiklusavariist, mille põhjustas vedajale teine isik. Eeldatakse, et antud olukorras ei olnud mõistlikult ettevaatlikul juhil võimalik liiklusõnnetust ja kahju vältida. Sellisel juhul tuleb kauba omanikul nõue edastada kahju tekitajale või tema kindlustusandjale.

Vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek või vigastamine on erilise riski tagajärg, mis on lahutamatult seotud ühe või enamaga järgmistest asjaoludest: .. b) kui kaubakahju tulenes pakendamise puudulikkusest (pakendi puudumine või defektid juhtudel, kui pakendita või nõuetekohase pakendita veetavad kaubad võivad oma loomulike omaduste tõttu rikneda või saada vigastatud); või c) saatja poolt kaupade pealelaadimisest, paigaldamisest, kinnitamisest või mahalaadimisest (CMR 17.4.b,c) Kui kaubakahju põhjuseks on nõude esitaja instruktsioonide täitmine, siis ei pea vedaja tõestama nende ebaõigsust. Piisab sellest, kui vedaja tõendab, et kahju tulenes esitatud juhiste järgimisest.

Samuti vabaneb vedaja vastutusest, kui kahju on seotud mõnda liiki kauba loomulike omadustega, mille tagajärjel nad võivad täielikult või osaliselt kaotsi minna või viga saada, eriti purunemise, korrosiooni, mädanemise, kokkukuivamise, lekkimise, normaalse kao või parasiitide mõjul (CMR 17.4.d) CMR artikkel 18.2 sätestab: Kui vedaja tõendab, et kujunenud asjaoludel kauba kaotsiminek või vigastamine võis olla art 17.4 nimetatud ühe või mitme erilise riski tagajärg, siis eeldatakse, et need toimusid sel tagajärjel. Kahjunõude esitajal on kohustus tõendada, et vigastamine või kaotsiminek ei ole täielikult või osaliselt ühegi sellise riski tagajärg.

Siit selgub, et juhul kui kauba saatja laadis ning kinnitas kauba iseseisvalt või tehti seda tema otseste juhtnööride järgi, siis eeldatakse et juhul kui koorem koost laguneb on süüdi saatja, mitte vedaja. Samuti on raske süüdistada vedajat purunenud kauba korral siis, kui kauba pakend on terve või vastupidi – ilmselgelt koost lagunenud. Järelikult pole selline pakend kauba transportimiseks piisav. Kaupade kinnitamise eesmärk on kaitsta kaupu vigastuste eest, mis võivad aset leida nende transportimise ajal veoki loomuliku vibratsiooni või rappumise tagajärjel. Koorma kinnitus peab olema piisav, et võimaldada autovedajal vajadusel pidurdada, ilma et kaubad sõidukis liiguksid. Rusikareegel võiks olla selline: kui kauba kinnitab vedaja, siis vastutab tema selle kvaliteetsuse eest; kui kinnitab saatja siis lasub viimasel ka vastutus, et kaup koos püsib.

KUI SUURES OSAS VEDAJA VASTUTAB KAHJUSTUNUD VÕI KADUNUD KAUBA EEST?

Kõik rahvusvahelised maanteetranspordi veod alluvad CMR konventsioonile ning veo tellija ja kauba vedaja vastastikused õigused ja kohustused, samuti vastutuse piirid on seal paika pandud. Kõige olulisem ongi teada, et vedaja vastutus on piiratud rahaliselt pakendiga kauba kaalu kohta ning on 8,33SDR bruto kg kohta ehk ligikaudu 8,33×18=150 krooni iga kahjustunud kauba kilogrammi eest. Lihtsustatult tähendab see seda, et vedajal ei ole mingit kohustust hüvitada kahjustunud või hävinud kauba kogu maksumust juhul, kui see kaup oli sellest ülempiirist kallim ning kliendil ei ole õiguslikku alust seda vedajalt ka nõuda. (CMR art.23.3) Suhteliselt kergekaalulise ja kõrge maksumusega kaupade kahjustumise korral ei ole kaubaomanikul võimalik saada vedajalt 100% hüvitust kaotsiläinud või kahjustunud kaupade eest. AS Arco Transport soovitab: võimalike kahjude vältimiseks kindlustage alati tellitav kaup kaubakindlustusega, mis ei ole võimalikke kahjusid arvestades reeglina sugugi kallis.

KAS JA KUIDAS VASTUTAB VEDAJA KAUPADE KOHALETOOMISEGA HILINEMISE EEST?

Kaupade kohaletoomisega on viivitatud siis, kui ületatakse kokkulepitud tähtaega või kui ületatakse aega mis peaks olema arvatavalt piisav sellise veo sooritamiseks. (CMR art.19). Kohaletoimetamisega viivitamise korral limiteerib vedaja vastutust artikkel 23.5., mille kohaselt ei ole nõude esitajal õigust saada hilinemise eest hüvitist suuremas ulatuses kui vedajale makstav veotasu. Igal juhul peab nõude esitama 21 päeva jooksul ning alati suutma tõestada endale hilinemisega tekitatud kahju suurust.

MILLAL VÕIB LUGEDA KAUBA TRANSPORDIL TÄIELIKULT KAOTSI LÄINUKS?

Igal juhul loetakse kaup kadunuks siis, kui seda pole sihtkohta jõudnud 30 päeva jooksul alates kokkulepitud tarnetähtaja möödumisest või 60 päeva jooksul kaupade vedamiseks vastuvõtmise päevast alates (CMR art.20.1)

KAS VEDAJA PEAB OSTMA KLIENDILT KAHJUSTUNUD KAUBA?

Kliendile hüvitatakse tegelik ehk reaalne kahju kauba hävimisest kauba saatelehtede alusel ning kahju suuruse peab tõendama kauba saaja/tellija, mitte aga vedaja. Kaupade osalise kaotsimineku või kahjustumise korral arvestatakse vedaja vastutuse ülempiiri artikli 23.3 järgselt proportsionaalselt. Vedaja vastutab kaotsiläinud või kahjustunud kaupade eest samas proportsioonis, nagu kahjustunud kaubaosa brutokaal suhtub kogu kauba brutokaalu. Tegelikkuses tähendab see seda, et kahju korral hüvitatakse kulu, mis tekib näiteks kahjustunud detaili või materjali asendamisest uuega, millest on lahutatud kahjustunud materjalide võimalik jääkväärtus, arvestades 156,6 krooni kilogrammi eest. Väär on arvata, et vedaja on sunnitud ostma kliendilt endale veol vigastatud kauba igal juhul. Üldjuhul ei ole.

KAS KAHJUSUMMA KUULUB MAKSUSTAMISELE?

Kui vedaja on kohustatud CMR konventsiooni alusel kliendile kahjustatud kauba hüvitama, hüvitab ta selle väärtuse vähenemise. Tegemist ei ole ostu – müügi tehinguga maksuseaduse mõistes ning hüvitatavale väärtusele ei tule lisada kehtivat käibemaksu. Tõepoolest: vaevalt et transpordifirma huvitatud poolena ostaks näiteks pool koormat kildudeks purunenud veini või täielikult kasutuskõlbmatu riidekapi esitatud arve alusel ning võtaks selle siis raamatupidamises arvele… Kuna kaupade hävimisel väärtust ei lisata, siis esitatud pretensiooni realisatsiooni all ei näidata ning käivet loomulikult ei teki.

Laekunud hüvitis on muu äritulu nagu näiteks kindlustushüvitiski. Kuna käibemaks on oma olemuselt lisandunud väärtuse maks ning kauba omaniku raamatupidamisarvestuses kajastub tema klientide käest müügist saadud ja tema ostudelt tasutud käibemaksu vahe, mida kord kuus deklareeritakse ja riigile edasi kantakse, siis ei kanna klient kaupade mahakandmisega mingit lisanduvat kulu. Kliendi maksukoormus on 0.- EUR  OÜ KT Logistika hüvitab transpordi käigus tekitatud kahju kliendile põhjendatud pretensiooni alusel, milles on näidatud kahjustunud kauba kogus ja väärtus saatelehtede järgi.

*Selgituste koostamisel on abiks kasutatud väljaannet “Mahl, Renee. CMR Konventsioon. Kommentaarid. Ilo Print 1999.275lk.”

KindlustusKõik transpordifirmad võtavad kliendi kaupa vedades vastutuse kaup tervelt ja kadudeta saatjalt saajale toimetada. Siinjuures on väga tähtis teada, et nii vedaja kui ekspedeerija vastutus on piiratud.

Maanteevedudel on CMR Konventsiooni järgselt vedaja vastustuse ülempiir 8,33 SDR ühe kilo kauba brutokaalu kohta. SDR on rahvusvahelise valuutafondi arveldusühik ja selle kurss on ära toodud koos teiste valuutakurssidega vastavalt päevaseisule. Seega – transportides 1 EUR alust, mille kaal on 200 kg, katab CMR kindlustus kaubakahju korral maksimaalselt ~1900 EUR (juuni 2013), kuid loomulikult mitte rohkem kui kauba tegelik väärtus.

Kõik KT Logistika OÜ autod omavad vedaja vastutuskindlustus, kindlustuspartner  If P&C Insurance AS.

NB! Kergete ja kallite kaupade korral oleks mõistlik sõlmida veosekindlustusleping, mis kataks kogu kauba väärtuse.

Saame pakkuda lisa veosekindlustust läbi meie kindlustuspartneri If P&C Insurance AS

Täpsemat teavet ja head nõu saad oma ala asjatundjatelt aadressilt www.cmr.ee.

 

EuroalusTranspordipakendi eesmärgiks on toodete säilitamine tervetena ning muutumatutena nii hulgalt kui ka kvaliteedilt ning riknemiseta kogu veoketi vältel. Kaupade pakendamine läbimõeldult, arvestades transpordi ja ladustamise eripärasid, kergendab kauba käsitlemist ja ladustamist.

Saadetise iga pakkeühik peab olema saatja poolt pakendatud transordisõbralikku asendisse nii, et see võimaldab saadetise kinnitamist kaubaruumis ning kindlustab kauba säilimise veol. Kui kaubad on alustel (EUR, FIN, muu), peavad need olema kiletatud; kastides kauba puhul peavad kastid olema terved, piisavalt tugevad ning teibitud; muul kujul saadetava kauba puhul peab pakkeüksuste pakend olema igal juhul terve ja võimaldama kauba laadimist. Kõikidel juhtudel peab iga pakkeüksus olema eraldi markeeritud. Kauba korrektne markeerimine mõjutab oluliselt saadetise liikumise kiirust, seda just eriti vaheladudes. Lisaks hoiab see ära kauba võimaliku kahjustumise ja kadumise.

Saadetise iga pakkeühik peab olema saatja poolt markeeritud. Veopakendil peavad olema märgitud järgmised andmed: saatja ja tema aadress, saaja ja tema aadress, erikäsitlust nõudvate kaupade puhul rahvusvaheliselt tunnustatud hoiatusmärgid ja sõnades väljendatud hoiatus, pakkeühiku kaal, number (nt. kui sul on 20 kasti, siis 1/20, 2/20 jne. kuni 20/20) ning mõõtmed. Ideaalis on kõik andmed kantud pakendile suurelt, arusaadavalt, veekindlalt ja trükitähtedega. Markeering on nii pakendi küljel kui ka peal. Erikäsitlust nõudvate saadetiste puhul peavad hoiatused olema välja toodud nii pakendil kui kaubasaatelehel.

See on uudiste koht.